Venemaa naftatuludest moodustatud fondi likviidsed varad võivad ammenduda juba sel aastal, kui fondist kantakse raha riigieelarve täiendamiseks sama moodi nagu varem ja nafta hind ei tõuse, leiab Soome Panga arenevate turgude analüüsikeskus (Bofit).
Bofiti andmeil on sõja algusest alates naftafondi likviidsed varad vähenenud kahe kolmandiku võrra.
Vene režiimijuhi Vladimir Putini administratsioon on aastate jooksul kogunenud naftaraha kasutanud sõja ajal paisunud eelarvedefitsiidi rahastamiseks. Kui fondi ressursid otsa saavad, peab administratsioon sõjapidamiseks raha leidma laenates, kulutusi kärpides või makse tõstes, vahendas väljaanne Helsingin Sanomat keskpanga analüütikuid.
Helsingi Ülikooli Venemaa keskkonnapoliitika professori Veli-Pekka Tynkkyneni hinnangul tabaksid need meetmed tavalisi venelasi.
“Putini administratsiooni eesmärk agressioonisõja ajal on olnud isoleerida keskmine venelane sõja majanduslikest mõjudest,” ütles Tynkkynen lehele. “Kui fondi likviidsus saab otsa ja administratsioon on sunnitud kasutama kallimaid lahendusi, tajuksid tavalised venelased sõda oma igapäevaelus ja oma majanduses,” lisas ta.
Eelmise nädala lõpus vihjas Kreml võimalusele alustada Ukrainaga otsekõnelusi ning Briti ajaleht Financial Times teatas anonüümsetele allikatele tuginedes, et Putin on pakkunud sõja peatamist praegusel rindejoonel.
Soome riigikaitse kõrgkoolis luureuuringute professorina ja Turu Ülikooli majandusprofessorina töötava Kari Liuhto hinnangul tähendab see, et majandusteadlased on oma sõnumiga Putinini jõudnud, kuna ta on viimasel ajal andnud märku valmidusest pidada läbirääkimisi.
“Kuigi Putin on suurepärane pettur, näib peamine põhjus nüüd olevat see, et sõda on hakatud käsitlema majanduslikes terminites,” ütles Liuhto.
Venemaa naftafond, ametliku nimega Riiklik Heaolufond, on agressioonisõja ajal muutunud tööriistaks, millega Vene valitsus rahastab oma suurenenud sõjalisi kulutusi.
Fond loodi 2008. aasta veebruaris, kui Venemaa valitsus jagas neli aastat varem loodud stabiliseerimisfondi kaheks osaks. Idee koguda naftarahasid halvemateks aegadeks esitas Putin algselt juba 2002. aasta kõnes.
Heaolufond saab vahendeid Venemaa naftaekspordi tollimaksudest ja tooraine kaevandusmaksudest. Fondi on igal aastal üle kantud ka nafta eksporditulude ülejääk, mis tekib siis, kui nafta hind ületab Vene naftaekspordi võrdlushinna Urals taseme. Fondi rahakogumise eesmärk on vältida järske muutusi majanduses ja kaitsta Venemaa majandust toorainehindade kõikumiste eest.
Ka teistel riikidel on sarnased riiklikud investeerimisfondid, mis ammutavad oma vahendeid tooraine ekspordist. Neist kuulsaim on Norra fond. Selliseks on peetud ka Soome riiklikku investeerimisfirmat Solidium, kuigi selle varad ei pärine toorainest.
Heaolufondi loomisel oli eesmärgiks valmistuda pensionikulutuste kasvuks Venemaal ja katta perioodilisi puudujääke riigieelarves. Fond pidi investeerima kõrge tootlusega investeeringutesse ja Venemaa taristuprojektidesse.
Venemaa majandus on aga muutunud üha haavatavamaks toorainehindade kõikumiste suhtes.
Üsna pea pärast fondi loomist hakati selle varasid kasutama Venemaa pankade ja ettevõtete toetamiseks majanduslanguse ajal ning sellest sai omamoodi kriisifond.
Fondi kasutati Venemaa aktsiaturu tasakaalustamiseks ja see toetas Venemaa ettevõtteid majanduslanguse ajal aastatel 2008–2009. Samuti toetas see panku 2014. aastal, kui need olid Krimmi okupeerimise tõttu kehtestatud sanktsioonide tõttu raskustes.
Vene ajalehe The Moscow Times andmetel investeeris fond 2014. aastal ka riiklikusse tuumaenergiaettevõttesse Rosatom. Vahendid olid ette nähtud kasutamiseks hiljem mahajäetud Pyhäjoki tuumaelektrijaama projektis Soomes.
Fondi tegutsemispõhimõtted muutusid põhjalikult pärast seda, kui Venemaa 2022. aastal Ukrainas täiemahulist sõda alustas. Selle asemel, et lihtsalt üleliigsed energiatulud fondi üle kanda, on sealt vahendeid välja võetud kasvavate sõjaliste kulutuste rahastamiseks.
Fondi kahanedes on Venemaa majandus muutunud üha haavatavamaks toorainehindade kõikumiste suhtes.
Fondi vara on agressioonisõja ajal vähenenud, kuid fondi likviidsed varad on vähenenud veelgi kiiremas tempos. Need koosnevad sise- ja välisvaluutast ning kullast. Enne sõda suurenes likviidsete varade hulk naftahindade tõusu tagajärjel.
Lisaks likviidsetele varadele on fondil ka varasid, mida ei saa kiiresti müüa. Neist olulisemad on Venemaa suurpanga Sberbank aktsiad ja mitmesugused pikaajalised investeeringud taristuprojektidesse.
Uudisteagentuuri Bloomberg andmetel vähenesid likviidsed varad sõja kahel esimesel aastal peaaegu poole võrra ning eelmisel aastal kahanesid need veelgi ligi veerandi võrra.
Sõja algusest alates on likviidsed varad kahanenud fondi umbes 9700 miljardi (9,7 triljoni) rubla (umbes 100 miljardi euro) suurusest mahust kokku kahe kolmandiku võrra. Sõja ajal võeti fondist vahendeid välja ja toetati Venemaa majandust, mistõttu on tänapäeval likviidsed vaid kolmandik selle varadest.
Fondi järelejäänud likviidsed varad olid märtsi lõpu seisuga ligikaudu 3300 miljardit rubla (umbes 35 miljardit eurot). Bofiti uurimisinstituudi andmetel võib summa juba sel aastal ära kuluda.
Venemaa valitsus on selle aasta eelarvesse planeerinud umbes 1700 miljardi rubla suuruse defitsiidi, kuid eelarve on koostatud eeldusel, et Uralsi nafta keskmine ekspordihind oleks sel aastal umbes 70 dollarit barreli kohta.
Uudisteagentuuri Reuters teatel langetas riigi rahandusministeerium eelmisel esmaspäeval Uralsi tänavuse aasta nafta keskmise hinna prognoosi 56 dollarini.
Bofiti vanemökonomist Heli Simola ütles, et Venemaa eelarve koostati algselt üsna optimistlikult.
“Puudujääk näib nüüd olevat palju suurem kui plaanitud. Võimalik, et see on nii suur, et fondi likviidsed varad võivad sel aastal otsa saada, kui Venemaa kasutab puudujäägi katmiseks ainult fondi. Loomulikult on administratsioonil ka teisi eelarve rahastamise võimalusi, kui ta soovib fondi päästa,” märkis Simola.
